Tahtsin esimesena just sellest filmist kirjutada, kuna see on mu lemmik film.
Kõige pealt tehti väikesed draakoni taolised kujukesed, millele kinnitati väikesed "markerid" mille järgi siis arvuti ära tunneb ,et see on see objekt mille liikumist ta peab salvestama ja jälgima.
Teises osas, olid siis näitlejatele pandud selga kostüüm, mis oli kaetud markeritega. Kui pilti vaadata lähemalt on näha, et nende näo ees on üks väike kaamera mis filmib nende emotsioone, et pärast Avatar väljendab täpipealt samasuguseid emotsioone. Selleta ei olesk film pooleldi nii hea olnud. Pildil on näha, et näitleja seisab ühel asjal, mis siis liigub nagu see draakon ,kelle seljas ta peaks lendama.
Selles filmis ei ole ükski Avatari tegevus animeeritud. Kõik on näideldud. Nad on teinud mitu kuu võitlus treeninguid, harjutanud välja mõeldud Nav'i keelt jm.
Selle filmi sisu läks mulle väga südamesse. Kogu see lugu mis jutustati oli väga huvitav ja pani pärast filmi selle üle järele mõtlema. Inimesed tulid uuele planeedile Bandora, kuna nad leidsid, et siin leidub üht maavara, mida inimkonnale vaja läheks, selle käigus hakkasid nad hävitma loodust . Samas see jutustas lugu ühest mereväelasest. Jake Sullyist, kes sai lähedaseks ühe Nav'iga, Neytiriga. See sündmus mida nad koos läbi elavad on üli raske ja mentaalselt proovile panev.
Avatar tuli kinodesse 18.detsember 2009 (USA-s). Režissöör, kirjutaja, produtsent on James Cameron. Huvitav fakt on see, et filmi ise kirjutas James 95.aastal. Tehnoloogia polnud arenenud sellel ajal nii kaugele, et oleks saanud sellise ulmefilmi teha. Võimalus oli seda teha animatsiooniga. Teine varjant aga värvida näitlejate kehad siniseks, ehitada stuudiosse "vihmamets". Kumbki varjant ei sobinud Jamesile nii, et ta pani stsenaariumi laua sahtlisse ja unustas selle ära.
2005. aastal võtis ta selle uuest välja, pühkis tolmust puhtaks ja koos oma eelmise filmi Titanic-u produtsendi Jon Landauga otsisid nad vastust oma küsimusele, kas nüüd on selle filmi toestamine võimalik?
Vastus oli rõõmu tegev Jamesile ja Jonile. Filmis kasutati Motion Capture-it. Filmi tegemine võttis hulk aega, kuna selle filmimine oli oma moodi pähkel. Läbi minu teadmiste filmiti seda kolmes osas.
Kõige pealt tehti väikesed draakoni taolised kujukesed, millele kinnitati väikesed "markerid" mille järgi siis arvuti ära tunneb ,et see on see objekt mille liikumist ta peab salvestama ja jälgima.Teises osas, olid siis näitlejatele pandud selga kostüüm, mis oli kaetud markeritega. Kui pilti vaadata lähemalt on näha, et nende näo ees on üks väike kaamera mis filmib nende emotsioone, et pärast Avatar väljendab täpipealt samasuguseid emotsioone. Selleta ei olesk film pooleldi nii hea olnud. Pildil on näha, et näitleja seisab ühel asjal, mis siis liigub nagu see draakon ,kelle seljas ta peaks lendama. Selles filmis ei ole ükski Avatari tegevus animeeritud. Kõik on näideldud. Nad on teinud mitu kuu võitlus treeninguid, harjutanud välja mõeldud Nav'i keelt jm.
Kolmanda osana filmitakse sõna otseses mõttes mitte midagi. Käidi kaameraga lihtsalt mööda ruumi. Sellega saavutati kaamera liikumine. Tänu sellele sai kaamera filmid draakoni lendu pealt vaates, alt vaates, ees, taga, küljel jne.
Ja tulemus on selline:
Muusika ,mis sellele filmile tehtud on vapustav. Pean avama selle kahest otsast. Ilma muusikata/ heli efektideta ei oleks see vaatamist väärt. Aga teisest otsast see soundtrack on minu jaoks peale sisu üks tähtsamaid asju. Kõik paugud, karjed, tuule vilinad, Nav'i keelsed laulud, kõik need panid sind filmi ajal tundma, et oled seal samas. Üle sinu pea lendavad rohelise hiigla suured Ikran'id ja Avatarid jooksevad sinust mööda. Ma tahan, et te saaksite aru, kui ilus see muusika on, siin on sellele link:
Selle filmi sisu läks mulle väga südamesse. Kogu see lugu mis jutustati oli väga huvitav ja pani pärast filmi selle üle järele mõtlema. Inimesed tulid uuele planeedile Bandora, kuna nad leidsid, et siin leidub üht maavara, mida inimkonnale vaja läheks, selle käigus hakkasid nad hävitma loodust . Samas see jutustas lugu ühest mereväelasest. Jake Sullyist, kes sai lähedaseks ühe Nav'iga, Neytiriga. See sündmus mida nad koos läbi elavad on üli raske ja mentaalselt proovile panev.
Kui mulle antaks selline võimalus, minna uude maailma, uude keskonda, kus ma oleks võõras, vastane oleks ma nõus seda nägema. Raske on mõelda, et peaks läbi kosmose minema planeedile. Nägema Avatare, kes on minust omajagu suuremad, tundma õppima taimi mis seal maailmas hingavad ja hakkata maailma pilti nägema läbi nende silmade.
Soovitan julgesti kõigile seda filmi. Mina sain enda tuleviku eesmärgi sealt filmist. Et teha selline filmi, mida pole kunagi tehtud. Ühtlasi on James Cameron ka minu lemmik režissöör.
Fantaasia on mu parim sõber, mis mul muud öelda jääb.
No comments:
Post a Comment