Õudne Eesti- Valmik Eesti õudusjutte

,,Rõugutaja tütar" Friedrich Reinhold Kreutzwald- LK 19

Omamoodi lugu tüdrukust, kes oli sündinud nahaga, mida kattis kuusekoor. Otsides talle meest kasutas ema igasuguseid võlujooke Leiti mees, joodeti sisse võlujook, aga ikka mees ei tahtnud seda tüdrukut.

,,Metsavaim” Veiko Belials- LK 56

Arvan, et see on minu lemmiklugu sellest kogumikust. Autor oli nii kaunilt seletanud mehe tundeid metsa vastu. Seda lugedes kuulasin rahulikku muusikat, mis andis emotsiooni juurde, et oleksin rohkem sündmuskohal. Lugu pani mind kohe seda uuesti lugema, kuna tahtsin veelgi enam sellesse süüvida. See puudutas mind väga, loodan, et ka teisi meie klassist.

 ,,Häitsmetund” Herta Laipaik- LK 86 

Saan sellistest tekstidest suhteliselt hästi aru, kuna mu vanaema räägib ka kergelt Saare murrakut. Nagu ma aru sain, rääkis lugu ühest neiust, kes läks ühte tallu tööle. Ta armus mehesse ja neid taheti paari panna, kuid tuli välja, et neidu polnud rahvanimekirja kirjutatud. Ta nimi leiti hoopis põlvkond tagasi elanud inimeste nimekirjast. Seega oli ta hauast tulnud kummitus, kes tõi ilmale uue lapse, sest oma eelmises elus oli ta oma lapse jõkke uputanud. Nüüd käis tema teine mina teda kummitamas ja piinamas, et sa pead oma patu lunastama. Mees leidiski ühel päeval naise vees ulpimas laps kätel.

 ,,Koju tulek” Liisi Ojamaa- LK 116

Ei saanud eriti aru. Niipalju sain, et tüdruk oli tulnud kokkusaamisele, mitte peole, vaid kokkusaamisele, kus osad olid täis ja teised tagusid kaarte, kolmas ulus oma surnud tädi taga. Lugu jäi veidi ebaselgeks, kuid oli kõikidest lugudest kõige kaasaegsem, mida ma jõudsin lugeda.

,,Suurte kuuskede man” Juhan Jaik-  LK 139

Lugu rääkis ühest häbematust kütist, kes lasi maha iga süütu looma, keda metsas nägi. Isegi laipa ei korjanud üles. Tema enda viimne päev jõudis kätte, kui ta suurt karu tahtis tappa. Karu hammustas ta kolba puruks ja surnud mees jäi metsa lamama. Inimesed leidsid ta alles hulk aega hiljem, kuna seal metsas ei käidud väga. Suhteliselt hirmus lugu.

,,Öö nõiapoes” Gert Helbemäe- LK 306

See on lugu, mille valisin pikemaks seletamiseks. 

Lugu rääkis raeapteekrist, kellele uksele ühel ööl järjekindlalt koputasid ühed mehed. Tüse apteeker sai voodist välja ning läks uksele vaatama, kes seal ta  öörahu rikub. Uksel seisid 4 meest. Paluti rohtu noorukile, kes lõdises külmast ja korrutas, et saatan on ta üle võtnud. Tusaselt hakanud apteeker rohtu kokku keerama. Kolmas mees avaldanud soovi saada rohtu, mis hoiab ära surma. Igaüks saanudki sõõmu sellest peekrist. Kuid nooruk jäeti ööseks apteeki paranema. Hommikul vara tulnud apteekri uksele klopsima kaastöötajad, öeldes, et keegi noormees lamab maas ja vähkreb. Alla jooksnud raeapteeker katsus ta pead, mis hõõgus nagu ahi külmal talveööl. Ta sai aru, et haigus, mida ta põeb, on KATK. Kolm päeva hiljem apteeker suri. Kuid keegi seda tähele ei pannud, sest surnute nimekiri oli pikk.

Lugu oli huvitav, parajalt pikk ja sisaldas hästi paljude sünonüüme. Üldiselt lood vanast Eestist ei ole minule väga huvipakkuvad, kuid seda lugu lugesin rõõmuga, sest minu arvates oli see väga hästi kirjutatud.

,,Surnu pärandus” Aleksander Tassa- LK 409

See oli ainuke lugu, millest ma absoluutselt aru ei saanud. Lugu rääkis Tartus juhtunust. Neljal leheküljel seletasid kaks meest, kuidas üks ruum välja näeb ja siis ülejäänud leheküljed pajatasid sellest, kuidas eksootilised ussid valla pääsesid ja neid tappa tahtsid. Uks oli lukus ja avada ei olnud võimalik. Kuid siiski imekombel pääsesid nad akna kaudu. Minule jäi lugu väga segaseks ja selle mõte arusaamatuks.

 ,,Ohvrid” Jaan Oks- LK 460

Lugu oli lühike, kuid omapärane. Kahel lehel oli jutustatud üks väike lihtne jutt eidest, keda peetavat nõiamooriks. Tal olevat tütar, kes otsib meest ning järghaaval hakkasid noored mehed külast kaduma. E tea, kas need lood omavahel ka seotud…ilmselgelt.

,,Ussid tõusevad õhku” Jaak Sarapuu- LK 464

Kurb lugu Jaanist, kes teiste sõnul läks hulluks. Minu arvates oli Jaan liiga palju elu üle järele mõelnud ning üks hetk ei mahtunud informatsioon enam pähe. Lõpuks sai ta ussi käest hammustada ja suri. Lühikese looga oli jutustatud kena lugu.

 ,,Surm” Richard Roht- LK 502

Õõvastav lugu. Kirjeldus surmale oli kole, aga muidu oli sõnakasutus väga mitmekesine ja ilus, kuid pisut raske lugeda.

,,Autokrati ebaõnn” Lew R. Berg– LK 508

Väga lühidalt, kuid hästi kirjutatud, mistõttu oli huvitav lugeda. Politsei ajas unes varast taga, varas ärkas ja samad politseinikud olidki uske taga.

Kokkuvõttes oli palju erinevaid lugusid, kuid suurt emotsiooni ei tekitanud. Iga kord uus lugu ja sa unustad kiiresti eelmise. Toredam oleks neid lugeda tervikuna. Paraku vanaaegsed lood mind isiklikult ei kõneta.             

Hetkel loen raamatut : ,, Monogrammi- mõrvad”- Agatha Christie