Mis mõte on elul, kui sa sõltud kellestki teisest? Isegi kõige raskema võlukunstiga ei saa sellele vastu. Sa oled nagu Vana-Rooma ori, kes sõltub oma peremehest, lasku sul puhata rohkem või kanda looma kaelarihma. Kuid selle raamatu peremees ehk Mölder polnud kumbki neist. Ta oli palju hullem. Rühi tööd sa nii palju, et higi isegi otsa saab! Tassi neid jahukotte, sinna ja tänna, enesetapp ei aita! Mölder otsustab, kes sureb!
Raamat,, Krabat" ei olnud midagi sellist, mida ma ootasin. Nii heas kui ka halvas mõttes. Arvasin, et seal räägitakse palju nõiakunstist ja võlusõnadest ja vähem töö tegemisest.
Raamat osutus minule väga lahedaks...
Kuid kui minna Krabati elu juurde, siis see EI osutunud nii toredaks kui ma arvasin.
Aravsin, et too Krabat satub vägevasse nõiatorni, kus pilved keerlevad ümber tipu ja nahkhiired lendlevad õuduses ringi, kus esiuks kääksub ja aed on vastupidi surnuaed, kus mustad rongad ootavad õrrel ja vaatavad, missugused lollid sinna satuvad.
Krabat tuli veskisse. Kuid nüüd, kus raamat on läbi, aiman ma, et selle unes kutsumise taga on Meister. No nii siis Krabat sattus sinna. Ja heintest voodile ta magama laskus, kus tema kaaslased, sellid, ta leidsid. Krabat ei teadnud, kuhu ta oli sattunud. Hirmus oli talle kogu see värk, aga ajapikku muutus see tavaliseks, kuni ajani, millal kutsuti kõik sellid, peale Krabati, meistri ruumi. Siis tundus Krabatile asi kahtlasena. Sellid ju tundsid üksteist, aga Krabat ei teadnud kedagi...kuni Tonda (millegipärast kujutan teda tondina ette) võttis Krabati salaja oma hoole alla, aidates teda näiteks toa tolmust pühkimisel. Krabat oli õnnelik, et tal oli keegi, kes tema eest hoolt kannab.
Kuni uue aastani...
Nädal enne uut aastat olid kõik väga kartlikud ja ettevaatlikud, kaasa arvatud Tonda. Krabat oma noore peaga ei mõistnud, mis koht see veski tegelikult on.
Tonda andis Krabatile oma taskunoa ja see andis Krabatile märku, kui midagi oli juhtunud. Uue aasta ööl olid kõik oma vooditel ja värisesid hirmust. Tonda voodi oli tühi. Käis vali karje ja sellid hüppasid vooditelt. Tonda lamas pikali trepi viimasel astme, kus veri voolas ja tilkus alla põrandale...aga see ei olnud tühine õnnetus! See hakkas korduma igal uusaasta ööl ja igal ööl lamas keegi uus surnu all.
Raamat jutustas ainult 3-est aastast ja kurvalt võib öelda, et surnud olid Tonda, Michal ja ...
Edasi minnes...
Krabat suutis vahepeal armuda kaunisse tüdrukusse, kes oli eeslaulja.
Raamat,, Krabat" ei olnud midagi sellist, mida ma ootasin. Nii heas kui ka halvas mõttes. Arvasin, et seal räägitakse palju nõiakunstist ja võlusõnadest ja vähem töö tegemisest.
Raamat osutus minule väga lahedaks...
Kuid kui minna Krabati elu juurde, siis see EI osutunud nii toredaks kui ma arvasin.
Aravsin, et too Krabat satub vägevasse nõiatorni, kus pilved keerlevad ümber tipu ja nahkhiired lendlevad õuduses ringi, kus esiuks kääksub ja aed on vastupidi surnuaed, kus mustad rongad ootavad õrrel ja vaatavad, missugused lollid sinna satuvad.
Krabat tuli veskisse. Kuid nüüd, kus raamat on läbi, aiman ma, et selle unes kutsumise taga on Meister. No nii siis Krabat sattus sinna. Ja heintest voodile ta magama laskus, kus tema kaaslased, sellid, ta leidsid. Krabat ei teadnud, kuhu ta oli sattunud. Hirmus oli talle kogu see värk, aga ajapikku muutus see tavaliseks, kuni ajani, millal kutsuti kõik sellid, peale Krabati, meistri ruumi. Siis tundus Krabatile asi kahtlasena. Sellid ju tundsid üksteist, aga Krabat ei teadnud kedagi...kuni Tonda (millegipärast kujutan teda tondina ette) võttis Krabati salaja oma hoole alla, aidates teda näiteks toa tolmust pühkimisel. Krabat oli õnnelik, et tal oli keegi, kes tema eest hoolt kannab.
Kuni uue aastani...
Nädal enne uut aastat olid kõik väga kartlikud ja ettevaatlikud, kaasa arvatud Tonda. Krabat oma noore peaga ei mõistnud, mis koht see veski tegelikult on.
Tonda andis Krabatile oma taskunoa ja see andis Krabatile märku, kui midagi oli juhtunud. Uue aasta ööl olid kõik oma vooditel ja värisesid hirmust. Tonda voodi oli tühi. Käis vali karje ja sellid hüppasid vooditelt. Tonda lamas pikali trepi viimasel astme, kus veri voolas ja tilkus alla põrandale...aga see ei olnud tühine õnnetus! See hakkas korduma igal uusaasta ööl ja igal ööl lamas keegi uus surnu all.
Raamat jutustas ainult 3-est aastast ja kurvalt võib öelda, et surnud olid Tonda, Michal ja ...
Edasi minnes...
Krabat suutis vahepeal armuda kaunisse tüdrukusse, kes oli eeslaulja.
Juro olevat teiste arust väga loll, kuid tegelikult oli tema tark. Ta oskas lugeda ja mis eriti tähtis, teadis kõike maagiaraamatust.
Krabati töökus hakkas Möldrile väga silma. Ta nägi, kuidas Krabat oli abiks ja kuidas ta tööd rügas ja positiivselt mõtles. Ühel päeval tuli mölder välja pakkumisega, kas Krabat soovib olla järeltulija? Krabat ei saanud öösiti magada, ainult mõtles ja mõtles, kas see on tema soov.
Kui mölder oli pakkunud seda, oli ta automaatne vastus ei, kuna Krabatil oli hoopis teine plaan. Ta tahtis saada vabaks ja Juro teadis teed. Tema neiu peab tulema möldri juurde ja paluma ta vabaks. Aga asi läheb aina hullemaks. Et saada Krabati vabaks, pidid tüdruk valima ronkade seast Krabati. Aga rongad kõik on hesugused. Kui vastus vale, sureb tüdruk ja sureb ka poiss.
Krabail ja Jurol oli plaan, kuidas tüdruk ta ära tunneks. Toimusid igasugused salajased arutamised ringis, kus Mölder ei saanud neid kuulata ükskõik kui kaugel nad olid.
Aga lõpp oli hoopis teistsugune. Üllatuseks sidus Meister tüdruku silmad musta rätikuga kinni. Krabati plaan oli rikutud. Kuid ainuke väike pisiasi päästis nad - Krabati ülimalt suur hirm ja kartus. Tüdruk tundis Krabati hirmu ära ja osutas temale. Meister küsis kas too on kindel ja tüdruk oli täiesti kindel.
Meister enam muut aastat ei näinud. Ja Krabat, tüdruk ja sellid olid lõpuks vabad!
Raamat oli väga huvitav ja seda oli mõnus lugeda. Töö tegemise kohad venisid veidike pikaks ja igavaks aga muidu täiesti super raamat!
Soovitan seda, kellel on fantaasia meelt ja huvi raamatuid lugeda, kui just õpetaja ei käsi:D
Krabati töökus hakkas Möldrile väga silma. Ta nägi, kuidas Krabat oli abiks ja kuidas ta tööd rügas ja positiivselt mõtles. Ühel päeval tuli mölder välja pakkumisega, kas Krabat soovib olla järeltulija? Krabat ei saanud öösiti magada, ainult mõtles ja mõtles, kas see on tema soov.
Kui mölder oli pakkunud seda, oli ta automaatne vastus ei, kuna Krabatil oli hoopis teine plaan. Ta tahtis saada vabaks ja Juro teadis teed. Tema neiu peab tulema möldri juurde ja paluma ta vabaks. Aga asi läheb aina hullemaks. Et saada Krabati vabaks, pidid tüdruk valima ronkade seast Krabati. Aga rongad kõik on hesugused. Kui vastus vale, sureb tüdruk ja sureb ka poiss.
Krabail ja Jurol oli plaan, kuidas tüdruk ta ära tunneks. Toimusid igasugused salajased arutamised ringis, kus Mölder ei saanud neid kuulata ükskõik kui kaugel nad olid.
Aga lõpp oli hoopis teistsugune. Üllatuseks sidus Meister tüdruku silmad musta rätikuga kinni. Krabati plaan oli rikutud. Kuid ainuke väike pisiasi päästis nad - Krabati ülimalt suur hirm ja kartus. Tüdruk tundis Krabati hirmu ära ja osutas temale. Meister küsis kas too on kindel ja tüdruk oli täiesti kindel.
Meister enam muut aastat ei näinud. Ja Krabat, tüdruk ja sellid olid lõpuks vabad!
Raamat oli väga huvitav ja seda oli mõnus lugeda. Töö tegemise kohad venisid veidike pikaks ja igavaks aga muidu täiesti super raamat!
Soovitan seda, kellel on fantaasia meelt ja huvi raamatuid lugeda, kui just õpetaja ei käsi:D
