Sunday, January 12, 2014

Ööloom- Kate Thompson

Mulle tegelikult väga meeldis see raamat. See oli teistsugune ja selline, mida ma lugesin rõõmuga. Alati on olnud nii, et mis raamatut me kõik peame lugema, see tavaliselt mulle üldse ei meeldi. Kuid seekord läks teisiti.

Perekond kolis Dublinist ära. Minu arusaamise järgi ema põgenes maksete eest ja poiste eest, kellega Bobby hängis. Perekonnas oli ema, väike poeg ja 14-aastane Bobby. Nad leidsid endale ühe sobiva vana maja, kus hakkas juhtuma kummalisi asju. Igal öösel käis väikevend Dennis all köögis, et anda VÄIKESELE TÄDILE süüa. Mitu korda kuulis Bobby, kuidas ta all toimetab ja jooksis teda ära tooma, sest ilmselt ajas ka talle see koht hirmu peale.

Bobbyst: Bobby oli 14-aastane poiss, kes oli Dublinis päti gängis. Tal oli seltskond poisse, kellega ta hängis ringi, tõmbas pilve ja lõhkus asju ja muud. Pärast seda kui ema teatas, et pere kolib ära, sai ta maruvihaseks. Elu nagu kukkus kokku tema jaoks. Igal võimalusel ta proovis tagasi põgeneda, millega kaasnes üks suur sündums. Bobby varastas maja ees seisnud vana auto ja sõitis sellega Dublinisse. Sellega muidugi pani ta paugu ära. Ühesõnaga, tagasi uude koju jõudes võttis nende naabrimees poisi käsile.

Naabrid rääkisid tihti perele lugusid sellest vanast majast. Kunagi ammu elas seal üks pere, kes tappis oma lapse ning selle maja eelmine elanik on teadmata kadunud.

Bobby pandi külatöid tegema. Naabrimees arvas, et niiviisi saaks Bobbit hoida pahandustest eemale ja samas saab ta midagi kasulikku ära teha. Ema oli muidugi sellega päri Esimesed tööpäevad olid Bobbyle piinarikkad. Lõpuks aga harjus ja juba oli mõnus ja rõõmus koht, kus viibida. Isegi näpuvahele paar kümnekat sai kogutud.

Raamatu lõpupoole sai Bobby jälile, mis siiski selles majas sünnib. Mis väike tädi, kes see on? Kas see äkki on haldjas? Sellest ei saanud ma küll aru. See jäai raamatu lõpp mulle arusaamatuks ja kuidagi liiga kiiresti ja ootamatult lõppes ära. Leiti küll vana maja eelmise elaniku surnukeha, kuid selle juurest paar imeliku pisiasja, mis viitasid väiksele tädile. Ühesõnaga, ma väga ei saanud lõpust enam aru.

Raamat oli kaasahaarav ja väga põnev. Selliseid raamatuid võiks Kaja tihemini meil lasta lugedaJ


No comments:

Post a Comment