Libahunt- August Kitzberg

Pealiskaudselt oli lugu hea. Loo sisu oli lihtne ja aru saadav, kas ta just mu lemmik oli, on raske öelda, kuna raamatul ja näidendil on siiski vahe.

Vahe nii suur, et kohati oli silmal raske lugeda kuna iga lause alguses oli kirjutatud rääkija nimi. Tekst ei sujunud, mida ka muidugi näidendi puhul loota ei saa.

Sellest hoolimata oli see hea näidend ja väga konkreetselt esitatud. Jällegi teatrisse ma seda vaatama ei läheks.

Mulle kuidagi üldse ei meeldi vanad Eesti lood, kindlasti suure osa mängib minu arusaamast kõnepruuk, eks tänapäeva lapsed väga ei mõistagi neid vanemadi sōnu ja keerulisemaid käändeid. Aga eks me ka õpime ja omandame teatud ajaga oskuse ka neid mõista.

Loo šuseest ei hakka ma pikalt pajatama. Kuigi lühidalt kokkuvõttes võin öelda, et lugu rääkis perekonnast kuhu ühel külmal õhtul jõudis ukse taha noor neiu, kellest keegi midagi ei teadnud. Teda peeti nõia tütreks, huntide kasvandikuks.

Aastate möödudes kasvasid Tiina ja pere poeg Margus kokku. Vanemast peast tahtsid nad abielluda, kuid kogu perekond mõistis mõtte hukka. Neiu põgenes metsa ja jättis pärast viimane kord tagasi tulles mehega hüvasti. Mitme aasta pärast kui Margus juba kasuõe Mariga oli abielus naasis ta koju pimedal õhtul. Mõne aja pärast kukkus ukse ette Tiina ja Marguse haaras ta kohe enda käte vahele kuna metsas oli Margus kogemata teda tulistanud. Enne oma surma jõudis Tiina veel öelda kuidas ta teda armastab ja siis heitis hinge.

Tiinas ma nägin rohkem tänapäevaliku iseloomu. Tal oli vaba hing, millele polnud ta piire seadnud. Teiste arvamus oli alati tähtis ära kuulata ja arvestatda, et iga inimene näeb asju teistmoodi, keegi selle eest ei ole imelik.

Miks ma seda kõike just tänapäevalikuks nimetan on aga selle pärast, et me elame demokraatlikus riigis ja me oleme harjunud vastuväidete ja arvamustega. Üldiselt kõik tänapäeva inimesed, täpsemalt noored, sellise iseloomuga nagu Tiina.

Kui rääkida üldiselt perekond Tammarust, siis nad olid väga üksmeelselt kivikujud. Nii kuidas arvas vanem ees, nii arvasid ka kõik teised. Käidi ka vanade kommete ja uskude järgi. Tänu Tiina välimuse ja iseloomu tunnustele nad saidki aimu selles, et ta võib libahunt olla.

Samas meenutab see perekond tänapäeva negatiivseid inimesi. Näiteks noori, kes peavada oma arvamust õigeks ning laidavad teiste arvamused maha.

Kui rääkida eraldi Marist, siis tema oli lihtsalt kade rullnokk. Kui pere pidas Tiinat libahundiks tunnuste pärast, siis Mari pidas teda kriimsilmaks kuna ta oli lihtsalt kade. Aga peaks mainima, et väga naiselik käitumine.